Briti teadur Kaja Kallasest: ta on aus, teised juhid käituvad vahel nii nagu võiksime lihtsalt teeselda, et Trump juhib vaba maailma

«Ma tean, et ta ei ole Brüsselis universaalselt populaarne,» ütleb Briti mõttekoja CER vanemanalüütik, kunagine Ühendkuningriigi suursaadik Lätis Ian Bond Kaja Kallase esimest aastat Euroopa Liidu kõrge välisesindajana kokku võttes. Keerulisest kontekstist hoolimata on Kallas Ukraina ja Venemaa teemal aga edukas olnud ning ta pakub sellist välispoliitilist juhtimist, mida Euroopalt ka ootaks, arvab Bond.

Bondi sõnul tuleb Kallase ebapopulaarsust vaadelda kontekstis, kus ametikoht ise on erakordselt keeruline. Euroopa välisteenistus ei ole tema hinnangul klassikaline ega ühtne organisatsioon. «See on kummaline institutsioon, kus koos töötavad inimesed, kes on ajutiselt lähetatud riikide välisministeeriumidest, inimesed, kes tulevad nõukogu sekretariaadist, ja inimesed, kes tulevad komisjonist,» kirjeldab ta.

Probleem ei seisne üksnes erinevates institutsionaalsetes kultuurides, vaid kaisiklikes kaalutlustes. «Mingis mõttes mõtlevad kõik need inimesed kogu aegoma tulevikule,» ütleb Bond. Kui keegi loodab naasta Euroopa Komisjoni, eitaha ta tema sõnul teha midagi, «mis ärritaks eriti tugevalt teisi komisjonitipptegijaid», sest see võib hilisema karjääri ohtu seada.

Sama loogika kehtib liikmesriikidest saadetud diplomaatide puhul. «Kui salähed tagasi oma riigi välisministeeriumisse ja see juhtub olema üks neist, kesei jaga Kallase seisukohti Venemaa või mõnel muul teemal, siis võid sa arvata,et ei ole mõistlik teda liiga aktiivselt toetada, sest see võib tulevikus sinutööväljavaateid kahjustada.»

Sellises keskkonnas töötamine ei ole Bondi hinnangul lihtne. «See ongi vägakeeruline amet,» võtab ta olukorra kokku.

Lisaks välisteenistuse sisemistele pingetele peab Kallas Bondi sõnul arvestamaka konkurentsiga Euroopa Liidu tipus. Ta juhib tähelepanu sellele, et EuroopaKomisjoni president Ursula von der Leyen «armastab ise välispoliitikat teha»ning et Euroopa Ülemkogu eesotsas on nüüd António Costa, keda Bond peab«märksa dünaamilisemaks presidendiks, kui me varem, eelmiste ülemkogujuhtide puhul nägime».

Sellest hoolimata peab Bond Kallase esimest aastat Venemaa ja Ukrainakontekstis pigem edukaks. Kallas on edukas olnud sellistes asjades tõeväljaütlemises, milles EL on muidu olnud halb, eelkõige Venemaalt tulenevaohu puhul. «Ma arvan, et suurim saavutus on see, et Euroopa Liit ei ole järeleandnud sellistele riikidele, nagu Ungari, kes on püüdnud blokeerida igasugusttõsist survet Venemaale,» ütleb Bond. Tema hinnangul on EL suutnud jätkatasanktsioonide kehtestamist ja Ukraina toetamist ka siis, kui üksmeel on olnudhabras.

See kõik ei olnud iseenesestmõistetav. «Kõrge välisesindaja, kes oleks öelnud:«Meil ei ole konsensust, seega me ei saa midagi teha,» ei oleks viimase aastajooksul väga palju saavutanud,» leiab ta.

Valmis piire nihutama

Olukorras, kus näiteks 26 riiki on ühel meelel, aga üks vastu, on sisuliselt kaksvõimalust: jääda lihtsalt vait või öelda ausalt välja, et täiesti ühtset seisukohtaei ole. Kallas on valinud tema sõnul teise tee, heaks näiteks Venezuela-teemaline avaldus, mida toetas 26 riiki.

«Minu meelest on olulisem, et meil oleks kõrge välisesindaja, kes räägib ausaltsellest, mis maailmas toimub, ega ole lihtsalt bürokraat, kes ütleb: «Noh, maei saa selle kohta midagi öelda, sest tead, 26 riiki on nõus, aga üks ei ole.» Taon olnud valmis piire nihutama.»

Ausus peegeldub Bondi sõnul ka Kallase seisukohtades Ameerika Ühendriikideteemal, eriti pärast Volodõmõr Zelenskõi ja Donald Trumpi kohtumistovaalkabinetis ning sellele järgnenud säutsu selle üle, kas vaba maailm vajabuut liidrit. Bondi hinnangul käituvad paljud Euroopa liidrid endiselt nii, «naguoleks Washingtonis kõik normaalne».

«Mõnikord käituvad teised Euroopa juhid, ka väljaspool ELi, näiteks KeirStarmer, nii, nagu võiksime lihtsalt teeselda, et Trump juhib vaba maailma,»ütleb Bond. «Aga Trump ei juhi vaba maailma ja Kallas on piisavalt aus, etseda välja öelda.»

Ta möönab, et see ausus võib olla põhjus, miks Kallasel ei ole kujunenudtihedat suhet USA poliitikute, näiteks Marco Rubioga. Samas ei pea Bond sedaveaks.

«Ma ei ütleks, et ta ütleb neid asju põhjuseta,» rõhutab ta. «Tal on erinevadsihtrühmad. Üks neist on Ameerika publik, aga suurim osa tema publikust onEuroopa publik.» Bondi hinnangul on oluline, et Euroopa valijatele räägitaksausalt, milline maailm praegu tegelikult on.

Probleem on nimetada USAd meie lähedaseksliitlaseks, kui ilmselgelt see nii praegu ei ole

Ta seab kriitilisse valgusse ka Suurbritannias levinud retoorika. «Minu meeleston suurem probleem see, et Ühendkuningriigis kiputakse endiselt ütlema:«Ameerika on meie lähim liitlane; loomulikult kaitseks Ameerika meid kriisikorral,» kui on üsna ilmne, et praegu see nii ei ole.» Bondi sõnul võib Kallasesõnakasutust pidada ebadiplomaatiliseks, «aga see on õige asi, mida öelda».

Samas ei varja Bond ka valdkondi, kus Kallas on tema hinnangul olnudnõrgem, alati ehk mitte tema enda, vaid ka ELi ühtsuse puudumise tõttu.«Minu jaoks on see valdkond, kus tal on olnud rohkem raskusi, seotudkriisidega, mis jäävad väljapoole tema mugavustsooni või ekspertiisi,» ütlebta. Eriti toob ta esile Lähis-Ida.

«Euroopa Liit oli Gaza konfliktis peaaegu täielikult puudu,» ütleb Bond. Kapärast relvarahu ei saa tema hinnangul väita, et EL mängiks seal silmapaistvatrolli.

Sarnast ebamäärasust näeb Bond ka Hiina ja globaalse lõuna suunal. «Ma eiole kindel, et ta on tingimata loonud suhte oma Hiina kolleegidega,» ütleb ta.Kui küsida, mida on tehtud ELi suhete tugevdamiseks globaalse lõunaga ajal,mil Venemaa ja Hiina on seal oma positsioone tugevdanud, siis «oleks mulsellele veidi keerulisem vastata».

Bond juhib siiski tähelepanu ka struktuursetele piirangutele. «Üks asi, midaKaja Kallasel ei ole, on kontroll Euroopa Liidu arenguabi fondide üle,» ütlebta. See tähendab, et tal puuduvad mitmed otsesed hoovad ning ta peabtuginema koostööle komisjoni teiste liikmetega.

Ta leiab siiski, et mõnes valdkonnas oleks saanud rohkem teha, näiteks«rakendada ELi enda reegleid rangemalt», sealhulgas seoses ebaseaduslikeasundustega Läänekaldal, ning teha rohkem koostööd PalestiinaOmavalitsusega, mida Bond kirjeldab kui «väga düsfunktsionaalset», kellegaameeriklastel suhted täielikult puuduvad. Tema hinnangul võiks EL aidatatugevdada Palestiina Omavalitsuse võimekust territooriumide valitsemisel,millega nad praegu on üsna hädas.

Hiina puhul meenutab Bond, et varem eksisteeris dialoog ELi kõrgevälisesindaja ning Hiina välis- ja kaitseministrite vahel. «Ma arvan, et see onmidagi, mida Kaja Kallasel võiks tasuda rohkem arendada,» ütleb ta. Samakehtib tema hinnangul suurte globaalse lõuna riikide kohta, nagu India,Lõuna-Aafrika ja Brasiilia, kellest mitmed on Ukraina sõja suhtes jäänudneutraalseks.

«Kõrgel välisesindajal, nagu ka riikide välisministritel, lasub suur vastutusselgitada, mis tegelikult toimub, ja püüda neid riike meie mõtteviisilelähemale nihutada,» rõhutab Bond.

Külmutatud Vene varade teemat käsitledes on Bond Lääne-Euroopa riikidesuhtes eriti kriitiline. «Süü lasub kõigepealt belglastel, aga teiseks ka mõnelteisel riigil, sealhulgas Prantsusmaal,» ütleb ta. Tema sõnul kartsidprantslased, et kui Venemaa varasid kasutatakse, võivad teised riigid, näiteksSaudi Araabia, oma varad Prantsusmaalt ära viia. Bond peab selliseid hirmeliialdatuks ja lõpptulemust ohtlikuks.

«Ma olen kindel, et venelased on sellest õppinud, et kui nad Euroopa riikepiisavalt ähvardavad, saavad nad lõpuks oma tahtmise,» ütleb ta. «See onväga ohtlik õppetund.»

Kokkuvõttes annab Bond Kallasele kolm soovitust. «Esiteks: ehita suhteidglobaalse lõuna suurte riikidega, sest Euroopa vajab nendega paremaidsuhteid, kui tal praegu on.» Teiseks soovitab ta jätkata senist joont Venemaasuhtes. «Jätka tõe rääkimist Venemaa kohta, isegi kui see ei tee sindpopulaarseks, sest Euroopa peab seda kuulma.»

Kolmandaks puudutab tema soovitus Ameerika Ühendriike. «Kui sa suudadleida viisi, kuidas luua sillad USA administratsiooniga, siis tee seda, aga mitteEuroopa julgeoleku arvelt,» ütleb Bond. «Ära mine ja ütle Trumpile, et ta teebUkrainas õiget asja, kui ta seda ei tee.»